OMX Baltic−0,33%268,99
OMX Riga−0,14%873,04
OMX Tallinn−0,57%1 716,51
OMX Vilnius−0,07%1 040,91
S&P 5000,58%6 003,9
DOW 301,02%44 747,15
Nasdaq 0,51%19 100,65
FTSE 1000,48%8 301,91
Nikkei 2251,3%38 780,14
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%109,24

OMX Baltic−0,33%268,99
OMX Riga−0,14%873,04
OMX Tallinn−0,57%1 716,51
OMX Vilnius−0,07%1 040,91
S&P 5000,58%6 003,9
DOW 301,02%44 747,15
Nasdaq 0,51%19 100,65
FTSE 1000,48%8 301,91
Nikkei 2251,3%38 780,14
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%109,24

28.09.15, 16:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vedajate suurim mure on tühjalt sõitvad autod

Kuna kliendid kasutavad välismaale autotranspordiks eri firmasid, pole paljudel ülevaadet vedajate ega teedel liikuvate sõidukite kohta. Seepärast sõidavad teedel üksteisele vastu sajad tühjad autod, mis aga võiksid kaupa jagada.

Kemikaalide vedaja Simeon Transpordi juhataja Guido Leppik ütleb, et nende valdkonnas on tagasikoormaid raske leida.

Kemikaalide vedaja Simeon Transpordi juhataja Guido Leppik ütleb, et nende valdkonnas on tagasikoormaid raske leida. Foto: Andras Kralla, Äripäev

Enamasti veetakse olenevalt riigist rohkem kaupa sisse või välja, ühte otsa sõidavad autod sageli tühjalt.

OÜ Krimelte juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul on eksportiva ettevõtte jaoks tegemist üsna tõsise probleemiga. “Selge on, et kaubavahetus ei ole igas suunas tasakaalus,” märkis ta.

Näiteks jõuab Eestisse palju importi Kesk-Euroopa suunalt, eriti Saksamaalt. Seetõttu on transport Saksamaale suhteliselt soodne. “Meil ei ole väga palju eksportijaid, kes sellel suunal stabiilset mahtu annaks,” märkis Puusaag.

Türki ja Hiinasse odav saata

Probleemne on tema sõnul näiteks Lõuna-Euroopa suund – Balkani maad ja Vahemere piirkond. “Väga keeruline on leida mõistliku hinnaga transporti, sest kui peab edasi-tagasi suuna kinni maksma, on keeruline Kesk-Euroopa konkurentidega võrreldes konkurentsis olla, kuna sealt on transport palju odavam, sest liiklus on tihe,” selgitas Puusaag.

Sama on konteinervedudega. “Vedu riikidesse, kust tuleb suur import, on suhteliselt odav, näiteks Türgi ja Hiina ekspordisuund on hinna poolest samas suurusjärgus kui vedu Stockholmi, ole ainult mees ja leia, mida sinna saata,” rääkis Puusaag.

Ta lisas, et kui oleks võimalik koondada infot, millised ettevõtted millisel suunal transpordivad, võiks see oluliselt Eesti konkurentsivõimet suurendada. “Praegu on see info väga killustunud ja terviku nägemine keeruline. Tootjad ei tea, millised on transpordivõimalused ja transpordiettevõtjad ei tea, millised on ettevõtete ootused suures pildis.”

Kommentaar

Ohtlike kemikaalide edasi-tagasi vedu ülikeeruline korraldada Guido Leppik, OÜ Simeon Transport juhataja

Kuna me veame spetsiifilisi keemiatooteid, on meie puhul iseloomulik, et kaup kulgeb tarbija ja tootja vahel ühes suunas ja n-ö tagasikoormaid on raske leida. Üks põhjus on, et sama toode ei kulge edasi-tagasi samal marsruudil, vaid kemikaalide veoks sama sõidukiga on kindlasti vaja näiteks mahutipesu, mille võimalused Baltimaades praktiliselt puuduvad. Või siis on toode sedavõrd erinev, et vaja on hoopis teistsugust transpordimahutit. Koormad tagasi oleksid vägagi teretulnud, aga neid kohtab meie töös paraku harva.

Tühi sõiduk jääb koormat ootama

OÜ Jonex Transport juhi Kaim Kuuse sõnul ei saa üht otsa pooltühjade autodega sõitev firma pikalt eksisteerida, sest kahjum on liiga suur. “Meie kindlasti sellist asja endale lubada ei saa,” kinnitas ta. “Tühjalt auto tagasi tulla ei saa, vajadusel tuleb lihtsalt oodata, kuni õnnestub koorem saada,” selgitas ta.

Kuusk lisas, et päriselt pole ükski sõiduk veel seisma jäänud, vahel tuleb lihtsalt võtta kehvema hinnaga koorem. “Kehv hind on igal juhul tunduvalt parem variant kui sootuks tühi auto,” tunnistas ta. “Oluline on, et vähemalt liikumiskulud saaksid kaetud.”

Kuuse sõnul on suundi, millel tagasisõiduks koormat leida on tõeliselt raske. Nii seistakse silmitsi asjaoluga, et ühtpidi tellimustega on kõik hästi, teistpidi aga üldsegi mitte. “Näiteks Hispaania on üks selline riik, kust Eestisse tagasi on praktiliselt võimatu koormat leida,” märkis ta. “Aga ka sealt ei sõida me siiski tühjalt tagasi, vaid võtame koorma näiteks Prantsusmaale ja sealt siis omakorda koju tagasi,” selgitas Kuusk.

Riskiga peab pidevalt arvestama

ASi Dinocarrier juhi Lauri Pinnu sõnul on tühisõit transpordi ja logistikaga tegelevatele ettevõtetele kahtlemata probleem. “Ekspordi-impordi tasakaal muutub sageli ning veofirmad, kes otsivad autodele ise koormaid ehk toimib oma firma logistika, peavad selle riskiga pidevalt arvestama,” lausus ta.

Firmadele tasub kaubasaatja veo eest punktist A punkti B. Koormate hinnad muutuvad ajas vastavalt vedaja võimalustele ja üldisele nõudlusele.“Näiteks ekspordi vähenedes tõusevad impordi hinnad mingi protsendi võrra, sest vedaja tahab saada tagasi osa kuludest, mis tekivad tühja auto saatmisel välisriiki,” selgitas Pind.

Teist tüüpi vedajad teevad Pinnu sõnul koostööd kindla logistikafirmaga. “Sel juhul vedajat tavaliselt tühisõit ei puuduta,” tõdes Pind. “Logistikafirma garanteerib kõikide tellitud kilomeetrite kinnimaksmise.” Loomulikult on tema sõnul tühisõidust saadud kahjum sel juhul logistikafirma kassas.

Raiskamine ja saastamine

Pind lisas, et kui vaadata transporti suures plaanis, on tühisõit üldlevinud nähtus. “Kliendid on jagunenud paljude vedajate vahel ning tühjad autod sõidavad koormate järgi pikki vahemaid,” selgitas ta.

Lähedal asuva koorma kohta lihtsalt pole informatsiooni. “Igapäevane tegelikkus on see, et kümned ja sajad tühjad autod sõidavad maanteedel, raisatakse palju energiat, maavarasid ning tekitatakse ka mõttetut keskkonnasaastet,” lausus Pind.

ASi Rain juhataja Toomas Raua sõnul teevad nemad ainult Eesti-vedusid. “Tühjalt sõitev auto on kindlasti kõikide vedajate suur mure, sest tühisõit kulutab koormaga sõidetud tulu,” sõnas ta. “Oluliselt odavam on auto jätta koormat ootama, kui see kohe tühjalt koju tagasi tuua,” lisas ta. Raua sõnul on neil plaan, kuidas Eesti-sisestel vedudel tühja autoga sõite vähendada, avalikult ta sellest veel rääkida ei taha.

Tootjal lihtsam teenus sisse osta

Kala ja vähilaadsete töötlemise ja müügiga teeleva ASi Spratfil juhatuse liige Peeter Loim kinnitas, et neile ei ole tühjad autod probleem. “Tellime ühe otsa transpordi ja vedaja otsib ise tagasikoorma,” selgitas ta. “Ei oska hinnata selle leidmise raskust, aga tundub, et probleeme ei ole,” märkis ta.

Loim lisas, et näiteks Saksamaalt ja Prantsusmaalt tuleb Eestisse palju vedusid. “Olles ka ise vedaja, oleme tagasikoorma leidnud ühegi probleemita,” märkis ta.

Samuti kala ja vähilaadsete töötlemise ja müügiga, sealhulgas ekspordiga tegeleva OÜ Saare Fishexport juhatuse liige Arne Salong märkis, et tühjade autode teema puudutab nende ettevõtet ning on olnud tõsine probleem. “Sellega seoses oleme muutnud taktikat ning ei tegele enam ise transpordiga,” tunnistas ta.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Seotud lood

Sisuturundus

22.11.24, 15:27

Videovalve – palju enamat, kui lihtsalt „lisasilmad“ ühe ettevõtte objektil

Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.

Vedajate suurim mure on tühjalt sõitvad autod

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised